Eesti Puitmajaliit ja Eesti puitmajaklaster kuulutasid välja parima teadustöö konkursi võitjad

Parima teadustöö peapreemia võitis Peep Pihelo Tallinna Tehnikaülikoolist.

Kokku esitati konkursile 17 väga põhjalikku ning hindele “väga hea” või “suurepärane” kaitstud uurimustööd viiest erinevast kõrgkoolist. Töid laekus nii Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Eesti Maaülikoolist, kui ka üksikud tööd Eesti Kunstiakadeemiast ja Sisekaitseakadeemiast. Enamus teadustöid pakkus praktilist sisendit inseneridele ja puitmajatootjatele, kuid oli ka paar akadeemilist laadi käsitlust nagu kuidas turundada puitmaja või kuidas puidukasutus aitaks Tallinna merele avada.

“Konkurss õnnestus suurepäraselt, kuna andis väga põhjaliku ülevaate kõrgkoolides käsitletavatest puitmajade arendustegevustest,” sõnas Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil. “Praktiliselt kõik uurimused olid rakenduslikku laadi ning käsitlesid mõnda puitmajatootmises lahendamist vajavat probleemi või tootearendusega seonduvat uuendust,” ütles Kivil. “Puitmajatootjatele on teadustööd väga heaks tootearenduse sisendiks, sest päris mitmete uurimuste fookus oli väga täpselt seatud puidust tehasemajade arendamisele,” jäi Kivil sügisel välja kuulutatud konkursi tulemusega rahule.

“Tööde tase oli ühtlaselt kõrge ning valiku tegemine üsna keeruline,” kommenteeris Kivil.  Konkursi žürii oli kolmeliikmeline, sinna kuulusid Eesti Puitmajaliidu (EPML) juhatuse esimees Sven Mats, juhatuse liige Elari Kivisoo ning Eesti puitmajaklastri juht Lauri Kivil.

Kõiki töid hinnati silmas pidades järgmisi märksõnu: sidusus sektoriga; rakendatavus puitmajatootmises; teema aktuaalsus ja uudsus. Samuti arvestati, kas kasu saab ainult üksik ettevõte või aitab uurimus mõjutada kogu sektori arengut.

Võidutööks kuulutati Peep Pihelo magistritöö „Madal- ja liginullenergiahoone puitsõrestikseina niiskustehniline toimivus”. Pihelo analüüsis paksu soojustusega välisseinte niiskustehnilise turvalisuse aspekte, töö taustaks on madal- ja liginullenergiahoonete tulekuga alanevad tarindite soojusläbivused.

“Pihelo töö tulemused on olulised, kuna näitavad, et kasutades tänasel päeval levinud projekteerimispraktikat, mille puhul tarindite soojusläbivust muudetakse vaid soojustuse paksust muutes, toob soojusläbivuse alanemine kaasa niiskusturvalisuse vähenemise,” kommenteeris töö juhendaja TTÜ ehitusfüüsika professor Targo Kalamees. 
“Eriti oluline on see sõnum majatehastele, kus piirdetarindid on kihtide kaupa tüpiseeritud ja sageli ainukeseks muutuvaks parameetriks on soojustuse paksus,” kinnitas Kalamees.

Ka TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetooli professor  Jarek Kurnitsi hindas Pihelo teadustöö praktilist väärtust kõrgelt: ”Analüüs näitas, et rusikareeglite järgi projekteerimine ei pruugi tagada niiskustehnilist turvalisust, samuti seda, et simulatsioonarvutused on keerulised ja nõuavad spetsiifilisi oskusi.”

Teise koha vääriliseks hinnatud Priit Tohveri magistritöö ”Puitkonstruktsioonide tulepüsivus: standardis EVS-EN 1995-1-2 ning käsiraamatus Tuleohutud Puitmajad 3 toodud arvutusmeetodite rakendamine ja vôrdlus” käsitles puitkonstruktsioonide tulepüsivuse projekteerimist ning sealjuures uute meetodite rakendamist. Tohveri magistritööl on suur praktiline väärtus puitmajade tulepüsivusega tegelevatele inseneridele.

Kolmas koht kuulus Joosep Mölderile, kelle töö kannab nimetust „Liim- ja ristkihtpuidu kihtide arvu mõju muljumistugevusele naagelliites“. Tegemist on väga mahuka ja suurt täpsust nõudva uurimistööga, teadaolevalt on sellise suunitlusega uurimistöö puitkonstruktsioonide valdkonnas Eestis esmakordne.Parima teadustöö preemiad antakse võitjatele üle 14.augustil Puitmajasõprade suvekonverentsil.

Konkursi tulemused:

I koht: Peep Pihelo (TTÜ; juhendaja Targo Kalamees)

II koht: Priit Tohver (TTÜ; juhendaja Alar Just) ”Puitkonstruktsioonide tulepüsivus: standardis EVS-EN 1995-1-2 ning käsiraamatus Tuleohutud Puitmajad 3 toodud arvutusmeetodite rakendamine ja vôrdlus”

III koht: Joosep Mölder (EMÜ; juhendaja Marko Teder) „Liim- ja ristkihtpuidu kihtide arvu mõju muljumistugevusele naagelliites“

Parima teadustöö konkursi korraldasid EPML ja Eesti puitmajaklaster. Edendadamaks puidust tehasemaja tootmist toetavat teadus- ja arendustegevust ja motiveerimaks üliõpilasi tegema sektori arengut toetavaid teadustöid, anti välja kolm preemiat väärtusega 700, 400 ja 200 eurot. See on esimene kord kui tunnustati puidust tehasemaja valdkonna arengusse panustavate teadustööde autoreid. Preemiale võisid kandideerida Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid, kelle bakalaureuse-, magistri- või rakenduskõrghariduseõppe lõputöö käsitles kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust; või kelle töö annab olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile.

 Parima teadustöö konkurssi toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.